Münti viskama

Lisa veebisaidile Metaandmed

Teised tööriistad

Mündi flip simulaator

Mündi flip simulaator

Mündivise on üks levinumaid viise, mida inimesed kasutavad vaidluste lahendamiseks või lihtsalt ühe võimaliku otsuse kasuks valiku tegemiseks.

Selle meetodi olemus seisneb selles, et mündil on tavaliselt kaks erinevat külge ning viskamise tulemusena maandub see ühele neist. Vaidluses osaleja, kes suudab õigesti ennustada, milline külg pärast kukkumist ülespoole jääb, on võitja.

Mündiviske ajalooline taust

Ajaloolaste uuringud on näidanud, et mündiviset praktiseeriti juba Vana-Roomas. Rooma impeeriumi elanikud mängisid mängu nimega "Navia aut Caput", mis ladina keelest tõlgituna tähendab "Laev või pea". Mängu eesmärk oli ära arvata, kumba pidi münt pärast viskamist maandub: kas tagakülg, millel oli laeva kujutis, või esikülg, millel oli keisri portree.

Kuid sarnane mäng oli populaarne ka vanade kreeklaste seas. Erinevus seisnes selles, et Hellases visati müntide asemel karpe, mille üks pool oli kaetud tõrvaga. Seda mängu kutsuti "Ostra Kinda" ning kesta pooled seostati päeva või öö ajaga.

Hiljem võtsid selle mängu üle britid. Inglismaal oli sajandeid populaarne mäng "Cross and Pile", kus üks münt löödi teise mündi servaga õhku ning mängijad pidid ära arvama, milline külg jääb ülespoole.

See mäng püsis Inglismaal kaua populaarsena ning kandis nime "Cross and Pile", kuna ühe mündi küljel oli rist. Kaasaegses Suurbritannias on mündivise endiselt populaarne – mängumehhanism on jäänud samaks, kuid nimi on muutunud. Tänapäeval nimetavad britid seda "Heads or Tails" ehk "Pea või saba", mis viitab Briti müntide kujundusele, näiteks kümnepennise mündi tagaküljel olevale heraldilisele lõvile, kelle esikäpp ja saba on tõstetud.

See põhimõte on säilinud ka populaarses vene mängus "Орлянка" või "Kull ja kiri". Venemaal sai mäng oma nime mündi esiküljel oleva kotka järgi. Mis puudutab sõna "kiri", siis venelased kutsuvad nii mündi poolt, kus on selle nimiväärtus.

Mündivise on jõudnud ka Austraaliasse, kuid seal on see pisut teistsugune: visatakse mitte ühte, vaid kahte poolepenni münti korraga.

Huvitavad faktid

Mündivise on muutunud nii tavaliseks, et sellega on seotud mitmeid huvitavaid lugusid.

  • Filipiinidel, San Teodoro (Oriental Mindoro) linnas, lõppes linnapea valimiste teine voor viigiga, kuna mõlemad kandidaadid said võrdselt hääli. Võitja otsustamiseks otsustati kasutada mündiviset. Kõige huvitavam on see, et nii kandidaadid kui ka valijad pidasid seda tulemust õiglaseks ja seaduslikuks.
  • On olemas ametlik päev neile, kes teevad otsuseid münti visates. Seda tähistatakse 8. veebruaril ja see kannab nime "Mündiviske päev". Selle päeva loojad usuvad, et mündi viskamine on rohkem kui lihtsalt meelelahutus – nad on veendunud selle saatuse määravas rollis.
  • Kanada Toronto linnas otsustati mündiviskega, milline ettevõte võidab 1605-kilomeetrise teekattemärgistuse pakkumise.
  • 2007. aasta Austraalia jalgpalliliiga finaali teleülekande õigused otsustati mündiviske teel. Rivaalitsevad telekanalid Seven ja Ten lasid mündil määrata, ja võitis "Ten"!
  • Suurbritannia kohalikel ja riiklikel valimistel võib viigiseisu korral otsus sündida kas kõrre tõmbamise, kaardi tõmbamise või traditsiooniliselt mündiviske teel.
  • On äärmiselt väike tõenäosus, et pärast viskamist jääb münt servale seisma – tõenäosus on umbes 1 juhtum 6000-st.

Aastate jooksul on mündivise muutunud lihtsast meelelahutusest üheks kõige usaldusväärsemaks ja erapooletumaks otsustamismeetodiks. Selle põhjuseks on asjaolu, et korrektse viske korral on pettused peaaegu välistatud ning tulemus on tõeliselt objektiivne.

Kuidas veebis münti pöörata

Kuidas veebis münti pöörata

Mündiviske mehhanism on väga lihtne. Kõige levinum viis on traditsiooniline: münt visatakse üles, tehes mitu pöörlemist õhus. Seejärel langeb münt kas maapinnale või haarab selle kinni visanud isik ning asetab selle käeselja peale, et tulemust näidata. Kelle huve esindab esikülg ja kelle tagakülg, lepitakse kokku vahetult enne viset.

Mündiviske kasutamine elus

Selle meetodi kasutamine ei ole piiratud, kuid kõige sagedamini kohtame seda järgmistes olukordades.

Mängud

Vana-Kreeka Ostra Kinda, Rooma Navia aut Caput, Vene "Орлянка" ja Briti Heads or Tails – kõik need mängud põhinevad samal põhimõttel, kuigi neil on mõned erinevused. Kuid mängu olemus jääb samaks: mängija kas ennustab õigesti, milline mündi pool jääb ülespoole, või eksib.

Kihlveod

Kui mängulisele huvile lisandub rahaline huvi, muutub mündivise klassikaliseks hasartmänguks, kus tulemus võib tuua kas rahalist kasumit või kaotust.

Üks näide sellisest arengust on Austraalia mäng Two-up (Swy). Osalejad ja pealtvaatajad teevad panuseid teatud kombinatsioonidele. Seejärel asetab mängija kaks münti puidust plaadile ja viskab need õhku. Eesmärk on, et mõlemad mündid kukuksid esiküljega ülespoole. Kui mõlemad langevad tagaküljega, läheb viskamisõigus järgmisele mängijale. Mängu reeglite järgimist kontrollib kohtunik.

Kihlveod ja kokkulepped

Inimestel on loomulik kalduvus vaielda ja kihla vedada. Mündivise on üks lihtsamaid ja objektiivsemaid viise, kuidas vaidlusi rahumeelselt lahendada.

Loosimine

Paljudes spordialades, eriti meeskonnamängudes, tuleb kindlaks määrata, milline meeskond mängu alustab. Selleks kasutatakse kõige lihtsamat ja usaldusväärsemat meetodit – mündiviset. Iga meeskond saab määratud külje, ning see, mille külg peale jääb, alustab mängu.

Tasub märkida, et õnnelik mündivise võib oluliselt suurendada meeskonna võiduvõimalusi.

Emotsionaalne analüüs

Tuntud Austria psühhoanalüütik Sigmund Freud arvas, et mündiviske tõeline tähendus ei peitu mitte tulemuses endas, vaid selles, kuidas me sellele reageerime.

Freud ütles, et me ei tohiks pimesi järgida mündi otsust, vaid peaksime pöörama tähelepanu oma tunnetele tulemuse suhtes. Kas see tegi meid rõõmsaks? Või pettunuks? Need emotsioonid aitavad meil mõista oma tõelisi soove ja teha õige otsus ilma mündiviske tulemust järgimata.

Tegeliku elu näited

On juhtumeid, kus mündivise ei ole mõjutanud ainult üksikut sündmust, vaid on muutnud ka ajaloo kulgu. Siin on mõned tuntud näited.

Esimene lend

Tuntud vennad Wilbur ja Orville Wright otsustasid mündiviskega, kumb neist teeb esimese lennu oma ehitatud lennukiga. Õnn naeratas Wilburile, kuid tema katse 14. detsembril 1903 ebaõnnestus – ta kukkus liiva.

Pärast lennuki parandamist kasutas Orville oma võimaluse. Seekord oli lend edukas ja 17. detsember 1903 sai päevaks, mil inimene lendas esimest korda lennukiga.

Portlandi linna nime sünd

Oregoni osariigi Portlandi linna nimi otsustati mündiviskega. Asunikud Asa Lovejoy ja Francis Pettygrove tegid kaks viset kolmest, et määrata, kes saab linna nimetada. Pettygrove võitis ja nimetas linna oma kodulinna Portlandi (Maine) järgi.

Huvitav on see, et 1835. aastal vermitud vaskmünt, mida viskamiseks kasutati, on siiani säilitatud Oregoni Ajaloomuuseumis ja kannab nime "Portland Penny".

Ritchie Valensi surm

3. veebruar 1959 – tuntud kui "päev, mil muusika suri" – oli päev, mil kuulus Ameerika muusik Ritchie Valens hukkus lennuõnnetuses Iowa kohal. Temaga koos olid tõusvad rokitähed Giles Perry "Big Bopper" Richardson ja Buddy Holly. Lennuk sattus tormi ja kukkus alla vaid 8 km kaugusel lennujaamast.

Vähesed teavad, et algselt ei pidanud Valens sel lennul olema. Tema koht oli mõeldud kitarrist Tommy Allsupile, kuid mündivise otsustas, et 17-aastane Valens võtab selle asemel tema koha.

Need näited näitavad, kuidas mündivise on ajaloo jooksul olnud paljude kultuuride osa. Tõenäoliselt on peaaegu iga inimene kunagi mõne otsuse tegemisel münti visanud.