Mündi flip simulaator

Mündivise on üks levinumaid viise, mida inimesed kasutavad vaidluste lahendamiseks või lihtsalt ühe võimaliku otsuse kasuks valiku tegemiseks.
Selle meetodi olemus seisneb selles, et mündil on tavaliselt kaks erinevat külge ning viskamise tulemusena maandub see ühele neist. Vaidluses osaleja, kes suudab õigesti ennustada, milline külg pärast kukkumist ülespoole jääb, on võitja.
Mündiviske ajalooline taust
Ajaloolaste uuringud on näidanud, et mündiviset praktiseeriti juba Vana-Roomas. Rooma impeeriumi elanikud mängisid mängu nimega "Navia aut Caput", mis ladina keelest tõlgituna tähendab "Laev või pea". Mängu eesmärk oli ära arvata, kumba pidi münt pärast viskamist maandub: kas tagakülg, millel oli laeva kujutis, või esikülg, millel oli keisri portree.
Kuid sarnane mäng oli populaarne ka vanade kreeklaste seas. Erinevus seisnes selles, et Hellases visati müntide asemel karpe, mille üks pool oli kaetud tõrvaga. Seda mängu kutsuti "Ostra Kinda" ning kesta pooled seostati päeva või öö ajaga.
Hiljem võtsid selle mängu üle britid. Inglismaal oli sajandeid populaarne mäng "Cross and Pile", kus üks münt löödi teise mündi servaga õhku ning mängijad pidid ära arvama, milline külg jääb ülespoole.
See mäng püsis Inglismaal kaua populaarsena ning kandis nime "Cross and Pile", kuna ühe mündi küljel oli rist. Kaasaegses Suurbritannias on mündivise endiselt populaarne – mängumehhanism on jäänud samaks, kuid nimi on muutunud. Tänapäeval nimetavad britid seda "Heads or Tails" ehk "Pea või saba", mis viitab Briti müntide kujundusele, näiteks kümnepennise mündi tagaküljel olevale heraldilisele lõvile, kelle esikäpp ja saba on tõstetud.
See põhimõte on säilinud ka populaarses vene mängus "Орлянка" või "Kull ja kiri". Venemaal sai mäng oma nime mündi esiküljel oleva kotka järgi. Mis puudutab sõna "kiri", siis venelased kutsuvad nii mündi poolt, kus on selle nimiväärtus.
Mündivise on jõudnud ka Austraaliasse, kuid seal on see pisut teistsugune: visatakse mitte ühte, vaid kahte poolepenni münti korraga.
Huvitavad faktid
Mündivise on muutunud nii tavaliseks, et sellega on seotud mitmeid huvitavaid lugusid.
- Filipiinidel, San Teodoro (Oriental Mindoro) linnas, lõppes linnapea valimiste teine voor viigiga, kuna mõlemad kandidaadid said võrdselt hääli. Võitja otsustamiseks otsustati kasutada mündiviset. Kõige huvitavam on see, et nii kandidaadid kui ka valijad pidasid seda tulemust õiglaseks ja seaduslikuks.
- On olemas ametlik päev neile, kes teevad otsuseid münti visates. Seda tähistatakse 8. veebruaril ja see kannab nime "Mündiviske päev". Selle päeva loojad usuvad, et mündi viskamine on rohkem kui lihtsalt meelelahutus – nad on veendunud selle saatuse määravas rollis.
- Kanada Toronto linnas otsustati mündiviskega, milline ettevõte võidab 1605-kilomeetrise teekattemärgistuse pakkumise.
- 2007. aasta Austraalia jalgpalliliiga finaali teleülekande õigused otsustati mündiviske teel. Rivaalitsevad telekanalid Seven ja Ten lasid mündil määrata, ja võitis "Ten"!
- Suurbritannia kohalikel ja riiklikel valimistel võib viigiseisu korral otsus sündida kas kõrre tõmbamise, kaardi tõmbamise või traditsiooniliselt mündiviske teel.
- On äärmiselt väike tõenäosus, et pärast viskamist jääb münt servale seisma – tõenäosus on umbes 1 juhtum 6000-st.
Aastate jooksul on mündivise muutunud lihtsast meelelahutusest üheks kõige usaldusväärsemaks ja erapooletumaks otsustamismeetodiks. Selle põhjuseks on asjaolu, et korrektse viske korral on pettused peaaegu välistatud ning tulemus on tõeliselt objektiivne.